up previous
Üles: Mis on "Rescue Mode"? Eelmine: Kui Linux ei lähe käima

Tark- ja riistvaralised probleemid

- Selles kategoorias võib olla samapalju erinevaid situatsioone, nagu on maailmas arvuteid, kus töötab Linux. Sellised asjad nagu katkised kõvakettad ja LILO uuendamata jätmine pärast uue kerneli koostamist on ainult kaks asja, mis takistavad Linuxi booti. Rescue mode pääsedes on teil võimalik probleem lahendada või saada vähemalt koopiaid oma tähtsamatest andmetest.

Mida on vaja Rescue mode pääsemiseks ?

Vajalik on kahest disketist koosneb 'rescue komplekt', mis sisaldab Rescue mode sisenemiseks vajalikke faile.

Kui lasite süsteemil teha boot disketi süsteemi paigaldamise ajal, siis on teil pool võitu käes. Esimene diskett rescue komplektis on boot diskett.

Nüüd teeme teise disketi...

Teine diskett on rescue diskett. See tehakse kirjutades image file disketile. Selle image file nimi on rescue.img ja see asub images kataloogis esimesel CD-plaadil.

Et saavutada ligipääs sellele failile peate esmalt mountima CD-ROM seadme.

Esmalt sisestage CD-plaat seadmesse. Seda tehes peate olema sisse logitud root kasutajana.

Trükkige järgnev käsk:


\begin{tscreen}\begin{tex2html_preform}\begin{verbatim}mkdir /mnt/cdrom\end{verbatim}\end{tex2html_preform}\end{tscreen}

Nüüd trükkige:


\begin{tscreen}\begin{tex2html_preform}\begin{verbatim}mount /dev/cdrom /mnt/cdrom\end{verbatim}\end{tex2html_preform}\end{tscreen}

Võite saada veateate pärast esimese käsu sisestamist, mis ütleb, et see fail on olemas. Kõik on korras; peab kindel olema, et /mnt/cdrom kataloog on teie süsteemis olemas. Teine käsk peaks väljastama informatiivse teate, mis ütleb, et /dev/cdrom on ühendatud read-only rezhiimis.

Mõned süsteemid ei pruugi /dev/cdrom ära tunda. Sellises olukorras peate asendama /dev/cdrom rea käsus teie süsteemile vastava tegeliku CD-ROM seadme asukohaga.

Järgnevaks sisestage root kasutaja alt käsk:


\begin{tscreen}\begin{tex2html_preform}\begin{verbatim}cd /mnt/cdrom/images\end{verbatim}\end{tex2html_preform}\end{tscreen}

seejärel trükkige:


\begin{tscreen}\begin{tex2html_preform}\begin{verbatim}ls\end{verbatim}\end{tex2html_preform}\end{tscreen}

mis kuvab image kataloogi sisu.

Seal peaks näha olema fail nimega rescue.img. See ongi rescue disketi sisu. Nüüd sisestage diskett seadmesse ja trükkige järgnev käsk:


\begin{tscreen}\begin{tex2html_preform}\begin{verbatim}dd if=rescue.img of=/dev/fd0 bs=1440k\end{verbatim}\end{tex2html_preform}\end{tscreen}

Süsteem peaks hakkama disketile kirjutama. Umbes minuti pärast saab dd käsk ülesande täidetud ning ekraanile ilmub tagasi käsurida.

Oodake kuni disketiseadme kontroll-lamp kustub. Ongi valmis.

Nüüd on teil rescue komplekt. Märgistage need 2 disketti kirjalikult, näiteks BL2000 rescue komplekt, ning säilitage neid kindlas kohas.

Loodame, et teil ei lähe seda komplekti tarvis.

Kui teil peaks kunagi tarvis olema rescue mode-i kasutada, siis:

Teostage süsteemile alglaadimine boot disketiga. LILO alglaadimisviiga järele trükkige: rescue. Pärast seda ilmuvad ekraanile tavapärased kerneli teated Linuxi käivitamise kohta.

Lõpuks palub Linux teil sisestada järgmise disketi. Eemaldage boot diskett seadmest, sisestage rescue diskett ja vajutage Enter.

Rescue diskett loetakse mällu. Umbes minuti pärast peaks ekraanile ilmuma käsurida. Ongi kõik - olete rescue mode-s.

Mis nüüd?

Mis puudutab rescue mode-s tegutsemist, siis see sõltub suuresti teie süsteemi probleemist, teie Linuxi alaste teadmiste tasemest ja väga paljudest muutujatest. Muutujate rohkuse tõttu ei ole võimalik teile üheseid ja eeskujulikke instruktsioone.

Me saame teile nimetada need programmid, mida rescue mode-s kasutada tuleb.

Programmide loetelu:


\begin{tscreen}\begin{tex2html_preform}\begin{verbatim}badblocks bash bzip2
cat ...
...il tar
traceroute umount vi
vim\end{verbatim}\end{tex2html_preform}\end{tscreen}

Tõenäoliselt on teile enamus kui mitte kõik neist käskudest uued. Siiski on nendel käskudel ka man leheküljed. Kui tunnete end süsteemis natuke kodusemalt peaksite õppima end koduselt tundma ka käskudega. Selleks tuleb teil agaralt lugeda manuaale (milleks teil ei pruugi hiljem võimalust olla, kui käske on vaja kasutada).

Siiani oleme uurinud süsteemi jaoks küllaltki kasulikke käske. Siiski ei pruugi te teada kõikide nende failide asukohta kataloogis.wever.

Täiendava informatsiooni saamiseks Linuxi failisüsteemi, selles orienteerumise ja muude kasulike käskude kohta saate järgmisest peatükist.


up previous
Üles: Mis on "Rescue Mode"? Eelmine: Kui Linux ei lähe käima
linux@bestlinux.net